Oma lõputööks valisin Kaitseliidu Koolis kasutatava "Taktikalise treeneri" tutvustava video koostamise. Kuna projekt sai alguse juba 2004. a ja nende aastate jooksul olen läbiviinud rohkem kui 50 harjutust, ning igal korral pean antud süsteemi tutvustama siis lihtsustab antud ülevaatlik video tunduvalt minu tööd antud valdkonnas.
Väike ülevaade ka "Taktikalisest Treenerist" :
2004. a käivitati Kaitseliidu ja Taani Kodukaitse Akadeemia vahel projekt, mille põhieesmärgiks oli luua koolile abivahend (süsteem), mis võimadaks võimalikut väheste ressurssidega õpetada allüksuste ülemaid (juhte).
Kaitseliidu poolseks projektijuhiks määrati mind. Projekt koondnimetusega "Taktikaline treener" käivitus aastal 2005 ja sisaldas endas erinevaid ruume, IKT vahendeid ja süsteeme, ning võimaldas klassiruumides tektitada helitausta, mis oli ligilähedane lahinguolukorrale ja videopildi olukorra kirjeldamiseks maastikul.
Helisüsteem võimaldas erinevate lahinguplaanide läbimängimisel ja juhtimisprotseduuride häirimisel kasutatkse lahinguhelidena laskmist erinevatest käsitulirelvadest, suutrükkidest, plahvatusi, kopteri ülelende ning soomukite ja tankide mootori müra.
Sellega loodi õppuritele keskkond, mis koos pildiga võimaldas klassiruumis tekitada võimalikult ligilähedane olukord lahingule. Heli tugevust võis muuta vastavalt vastase lähenemise ja kaugenemisele, ning hinnata õppurtite juhtimis- ja otsustusvõimet stressi ja erinevate häirivate tegurite koosmõjul.
Videopildil olid kajastatud erinevad lahingutehnika liigid ja tegevused, mis võimaldasid õppuritel selgemalt kirjeldada tekkinud situatsiooni.
Lisaks erinevate heli- ja videosüsteemile, kasutati juhtide vaheliseks sideks raadiojaamu ning salvestati kontrollimiseks sideseansse.
Antud süsteem on jätkuvalt aktiivselt kasutusel Kaitseliidu juhtide väljaõppel.
Kokku filmisin neli (4) tundi musta materjali ja tulemit on võimalik näga siit.
Samuti tahaksin tänada kaas kursuslasi Helle Kiviselga ja Piret Joalaidu, kes olid abiks antud video valmimisel.
Thursday, December 13, 2012
Sunday, November 18, 2012
Kodutöö nr. 4
Kodutöö neli
Esmamuljed Tallinna Reaalkooli külastusest.
Tuleb tunnistada, et emotsioonidel on palju ühiseid jooni GAG külastusega. Olen samuti 3 lapse isa ja siiani olen tegelikult piirangutega lubanud arvuti kasutamist. Vaadates kuidas rakendatakse süle- ja tahvel arvuteid õppetöös, siis olen saanud palju ideid, kuidas laste antud huvi positiivselt ära kasutada. Tõenäoliselt, saab ka jõuluvana kotis olema mõni tablet ;)
Kodutöö:
1. Anna lühiülevaade, milline seminar, loeng/taristukogemus on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud (st. mitte meie kursuse raames, ikka üleüldiselt:). Teisisõnu: millest ammutad inspiratsiooni või kelle sõnad sul raskel ajal kõrvus helisevad.
Peale Eesti Riigikaitse Akadeemia lõpetamist oli minu praktiline kogemuspagas tulnud kaasa ajateenistusest. Sõjalise juhtimise omandamine oli paljuski teoreetiline ning minu arengule aitas tugevalt kaasa teenistus Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskuses. Paraku antud asutus koolituskeskusena on oma tegevuse lõpetanud 2003 aastal. 2001 aastal noore ohvitserina on jätnud tänaseks kustumatu mälestuse ja kogemused, millest tulenevalt olen täna see kes ma olen. Siiani kasutan neid juhtimisvõtteid, mida kasutati edukalt toona keskuse juhtimisel. Võin täna tõdeda, et mul on vedanud, kuna otseseks ülemaks sattus väga kogenud, inimloomust tundev ja mõistev ohvitser. Minu jaoks on tema see autoriteet, kelle õppetuste järgi ma tänini käitun. Meie teenistus käigud on väga erinevad, kuid nende aastate jooksul on olnud mul olnud au koos temaga töötada erinevates asutustes ja täna me töötame jälle koos. See on minu inspiratsiooni lugu.
2. Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades:
a. interneti ohtutus - kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korradama?
Minu isiklik arvamus on see, et õpilased ja õpetaja võiksid olla online võrgustikus ja korraldama tööd ka vastavas keskkonnas. Tänane sotsiaalne meedia ja õpikeskkonnad on nii tihedalt seotud, et seda oleks keeruline keelata ja kui see täidab eesmärki, siis miks mitte. Loomulikult on võimalik prakitiliselt kõigis võrgustikes moodustada erinevaid gruppe, mis soodustavad ka töö korraldamist. Minu jaoks on tegemist paljuski pseudoprobleemiga. Üldistatakse üksikjuhtumeid ja pigem meedia võimendab neid üle.
Pigem on küsimus selles, kas peale aine või kooli lõpetamist antud moodustatud grupid peaksid edasi suhtlema. On ju õpetaja see, kes omab praktilisi teadmisi ja oskusi, mida reaalses elus rakendada. Paraku vastust sellele küsimusele ei ole. Ühiskond võib seda valesti mõista ja tõlgendada oma huvides.
b. autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega)
Hetkel puudub jällegi praktiline kogemus antud probeemi lahendamisel. Autorikaitse ja isikuandemete kaitsele pööratakse viimasel ajal väga palju tähelepanu. Üldiselt, et vältida võimalike tekkivaid probleeme, kooskõlastada lapsevanematega, nt kooliaasta alguses, keskkonnad (soovitavalt kinnised) kus ja kuidas töid ja fotosid jagatakse.
Pigem võib tekkida olukord, kus mõni lapsevanem ei nõustu antud tingimustega. Sellisel juhul peab ka personaalselt lähenema. Juriidiliselt on andekaitse seadus küllaltki keeruline ning õpetajate poolt koostatud materjalide koostamine ja jagamine keeruline. Jällegi tuleks pöörduda kinniste keskkondade poole. Õpihalduskeskkonnad ja repositooriumid võimaldavad kinnistes ja piiratud ringkonnale materjale jagada.
Kohtumiseni TLÜ-s.
Esmamuljed Tallinna Reaalkooli külastusest.
Tuleb tunnistada, et emotsioonidel on palju ühiseid jooni GAG külastusega. Olen samuti 3 lapse isa ja siiani olen tegelikult piirangutega lubanud arvuti kasutamist. Vaadates kuidas rakendatakse süle- ja tahvel arvuteid õppetöös, siis olen saanud palju ideid, kuidas laste antud huvi positiivselt ära kasutada. Tõenäoliselt, saab ka jõuluvana kotis olema mõni tablet ;)
Kodutöö:
1. Anna lühiülevaade, milline seminar, loeng/taristukogemus on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud (st. mitte meie kursuse raames, ikka üleüldiselt:). Teisisõnu: millest ammutad inspiratsiooni või kelle sõnad sul raskel ajal kõrvus helisevad.
Peale Eesti Riigikaitse Akadeemia lõpetamist oli minu praktiline kogemuspagas tulnud kaasa ajateenistusest. Sõjalise juhtimise omandamine oli paljuski teoreetiline ning minu arengule aitas tugevalt kaasa teenistus Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskuses. Paraku antud asutus koolituskeskusena on oma tegevuse lõpetanud 2003 aastal. 2001 aastal noore ohvitserina on jätnud tänaseks kustumatu mälestuse ja kogemused, millest tulenevalt olen täna see kes ma olen. Siiani kasutan neid juhtimisvõtteid, mida kasutati edukalt toona keskuse juhtimisel. Võin täna tõdeda, et mul on vedanud, kuna otseseks ülemaks sattus väga kogenud, inimloomust tundev ja mõistev ohvitser. Minu jaoks on tema see autoriteet, kelle õppetuste järgi ma tänini käitun. Meie teenistus käigud on väga erinevad, kuid nende aastate jooksul on olnud mul olnud au koos temaga töötada erinevates asutustes ja täna me töötame jälle koos. See on minu inspiratsiooni lugu.
2. Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades:
a. interneti ohtutus - kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korradama?
Minu isiklik arvamus on see, et õpilased ja õpetaja võiksid olla online võrgustikus ja korraldama tööd ka vastavas keskkonnas. Tänane sotsiaalne meedia ja õpikeskkonnad on nii tihedalt seotud, et seda oleks keeruline keelata ja kui see täidab eesmärki, siis miks mitte. Loomulikult on võimalik prakitiliselt kõigis võrgustikes moodustada erinevaid gruppe, mis soodustavad ka töö korraldamist. Minu jaoks on tegemist paljuski pseudoprobleemiga. Üldistatakse üksikjuhtumeid ja pigem meedia võimendab neid üle.
Pigem on küsimus selles, kas peale aine või kooli lõpetamist antud moodustatud grupid peaksid edasi suhtlema. On ju õpetaja see, kes omab praktilisi teadmisi ja oskusi, mida reaalses elus rakendada. Paraku vastust sellele küsimusele ei ole. Ühiskond võib seda valesti mõista ja tõlgendada oma huvides.
b. autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega)
Hetkel puudub jällegi praktiline kogemus antud probeemi lahendamisel. Autorikaitse ja isikuandemete kaitsele pööratakse viimasel ajal väga palju tähelepanu. Üldiselt, et vältida võimalike tekkivaid probleeme, kooskõlastada lapsevanematega, nt kooliaasta alguses, keskkonnad (soovitavalt kinnised) kus ja kuidas töid ja fotosid jagatakse.
Pigem võib tekkida olukord, kus mõni lapsevanem ei nõustu antud tingimustega. Sellisel juhul peab ka personaalselt lähenema. Juriidiliselt on andekaitse seadus küllaltki keeruline ning õpetajate poolt koostatud materjalide koostamine ja jagamine keeruline. Jällegi tuleks pöörduda kinniste keskkondade poole. Õpihalduskeskkonnad ja repositooriumid võimaldavad kinnistes ja piiratud ringkonnale materjale jagada.
Kohtumiseni TLÜ-s.
Wednesday, November 14, 2012
GAG külastus ja kodutöö
GAG külastus:
Esmamuljed on igati positiivsed. Kuna ma ei ole Tallinna liikluses just kõige kindlam juht, siis põhimureks oli õige hoone ja parkimisala leidmine. Õnneks ei saatnud navi mind ekslema Vanalinna sügavustesse ja juhatas mind täpselt õigesse kohta.
Traditsioonid ja ajalugu on minu jaoks antud gümnaasiumi juures märksõnaks. Üllatav on sellegipoolest innovaatiliste lahenduste kasutamine ning uute rakenduste kasutamine. Vastupidiselt IT Kolledzile, kus ehitamisel oli võimalus juba kaasaegsed IKT lahendused integreerida ehitisse, on GAG-is tehnilised piirangud, mis ei võimaldada nii efektiivselt ümberehitusi teostada.
Samas, Android seadmete toetajana, olen üllatunud iPad rakenduste kasutamise ja rakendamise võimalustega. Huviga jään ootama arenguid antud valdkonnas. Oli igati tore ettevõtmine ja tahaksin omalt poolt tänada Ingrid Maadvere sisutiheda tutvustuse eest.
Arutleda teemal ja tuua näiteid oma tegevusest või siis oma põhimõtetest (kui tööle asuksite HT-na).
Esimese ülesandena peaksin teostama analüüsi, mis hõlmaks nii IKT vahendite olemasolu ja olukorda, ning millisel määral ja kuidas instruktorid antud vahendeid metoodiliselt kasutavad. Peale analüüsi koostaksin arengukava, milles peaksid kindlasti kajastuma hetkeolukord ning 4. aasta perspektiivid ning esialge eelarve. Põhiline on see, et ülesanded ja ressursid peavad olema tasakaalus. Ei tohi luua illusiooni ja püstida eesmärke, mida ei ole võimalik täita. Antud arengukava peab saama heakskiidu õppenõukogult (juhatuselt) ning edasi tuleb läheneda individuaalselt instruktoritele, püstitades koolitusplaanides reaalsed eesmärgid.
Ma arvan, et need oleksid esimesed sammud, mida haridustehnoloogina koheselt võiksin rakendada. Loomulikult puuduvad mul antud valdkonnas kogemused, tõenäoliselt paljud teeksid seda teisiti ;)
Mis juhtub siis kui kooli/asutusse satub uus tehnika, kuidas kompetentse edastatakse ühelt inimeselt teisele? Ehk kuidas kõik kolleegid saavad teada kuidas vidin töötab ja milleks see neile kasulik on jne.
Iga uus tehnika ja meetod tekitab paljudes kindlasti vastumeelsust. Juhina, olen alati pooldanud isiklikku eeskuju, ning see on üks võimalustest ka huvi tekitada teistes. Loomulikult on alati võimalus kord või kaks aastas korraldada vastava sisulisi seminare. Kui eelnevalt tuleks leida poolehoid aktiivsematelt ja autoriteetsematelt instruktoritelt.
Samas kaitseväelises süsteemis käsk on juhi tahte väljendus sõnas, pildis või märguandes ning kuulub täitmisele ;)
Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse/erineva taristu kasutuse juurde? (trikid-nipid)
Eelmises punktis juba kajastasin teemat, kuid tõenäoliselt tuleks läheneda igaühele personaalselt. Leida võimalikud huvi valdkonnad ning arendada edasist huvi.
Milline on meie pakutav portfolio: millised on meie või kooli/asutuse valikud e-keskkondade osas?
Kaitsevägi (sh Kaitseliit) on kohtustatud kasutama NATO riikides laialdaselt kasutusel olevat õpihalduskeskkonda "Ilias". Kuna erinevate riikide instruktorid käivad koolitusel nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides, siis integratsioon süsteemi on tunduvalt lihtsam.
Mis on õnnestunud e-keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole? Kas seda üldse analüüsitakse ja sellest õpitakse?
Kurb tõdeda, kuid Kaitseliidus seda ei tehta. Kasutatakse ja toetutakse Kaitseväe süsteemile ja paljuski loodetakse vabatahtlikele. Puudub ka struktuuriüksus, kes antud valdkonna arenguga peaks tegelema. Tõenäoliselt saab antud valdkond olema seotud ka minu magistritööga.
Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?
Kaitseväelises süsteemis toimuvad igal aastal arenguvestlused ja atestatsioonid, mis eeldavad eneseanalüüsi teostamist ning hinnangute tegemist.
Kohtumiseni Tallinna Reaalkoolis
Esmamuljed on igati positiivsed. Kuna ma ei ole Tallinna liikluses just kõige kindlam juht, siis põhimureks oli õige hoone ja parkimisala leidmine. Õnneks ei saatnud navi mind ekslema Vanalinna sügavustesse ja juhatas mind täpselt õigesse kohta.
Traditsioonid ja ajalugu on minu jaoks antud gümnaasiumi juures märksõnaks. Üllatav on sellegipoolest innovaatiliste lahenduste kasutamine ning uute rakenduste kasutamine. Vastupidiselt IT Kolledzile, kus ehitamisel oli võimalus juba kaasaegsed IKT lahendused integreerida ehitisse, on GAG-is tehnilised piirangud, mis ei võimaldada nii efektiivselt ümberehitusi teostada.
Samas, Android seadmete toetajana, olen üllatunud iPad rakenduste kasutamise ja rakendamise võimalustega. Huviga jään ootama arenguid antud valdkonnas. Oli igati tore ettevõtmine ja tahaksin omalt poolt tänada Ingrid Maadvere sisutiheda tutvustuse eest.
Arutleda teemal ja tuua näiteid oma tegevusest või siis oma põhimõtetest (kui tööle asuksite HT-na).
Esimese ülesandena peaksin teostama analüüsi, mis hõlmaks nii IKT vahendite olemasolu ja olukorda, ning millisel määral ja kuidas instruktorid antud vahendeid metoodiliselt kasutavad. Peale analüüsi koostaksin arengukava, milles peaksid kindlasti kajastuma hetkeolukord ning 4. aasta perspektiivid ning esialge eelarve. Põhiline on see, et ülesanded ja ressursid peavad olema tasakaalus. Ei tohi luua illusiooni ja püstida eesmärke, mida ei ole võimalik täita. Antud arengukava peab saama heakskiidu õppenõukogult (juhatuselt) ning edasi tuleb läheneda individuaalselt instruktoritele, püstitades koolitusplaanides reaalsed eesmärgid.
Ma arvan, et need oleksid esimesed sammud, mida haridustehnoloogina koheselt võiksin rakendada. Loomulikult puuduvad mul antud valdkonnas kogemused, tõenäoliselt paljud teeksid seda teisiti ;)
Mis juhtub siis kui kooli/asutusse satub uus tehnika, kuidas kompetentse edastatakse ühelt inimeselt teisele? Ehk kuidas kõik kolleegid saavad teada kuidas vidin töötab ja milleks see neile kasulik on jne.
Iga uus tehnika ja meetod tekitab paljudes kindlasti vastumeelsust. Juhina, olen alati pooldanud isiklikku eeskuju, ning see on üks võimalustest ka huvi tekitada teistes. Loomulikult on alati võimalus kord või kaks aastas korraldada vastava sisulisi seminare. Kui eelnevalt tuleks leida poolehoid aktiivsematelt ja autoriteetsematelt instruktoritelt.
Samas kaitseväelises süsteemis käsk on juhi tahte väljendus sõnas, pildis või märguandes ning kuulub täitmisele ;)
Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse/erineva taristu kasutuse juurde? (trikid-nipid)
Eelmises punktis juba kajastasin teemat, kuid tõenäoliselt tuleks läheneda igaühele personaalselt. Leida võimalikud huvi valdkonnad ning arendada edasist huvi.
Milline on meie pakutav portfolio: millised on meie või kooli/asutuse valikud e-keskkondade osas?
Kaitsevägi (sh Kaitseliit) on kohtustatud kasutama NATO riikides laialdaselt kasutusel olevat õpihalduskeskkonda "Ilias". Kuna erinevate riikide instruktorid käivad koolitusel nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides, siis integratsioon süsteemi on tunduvalt lihtsam.
Mis on õnnestunud e-keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole? Kas seda üldse analüüsitakse ja sellest õpitakse?
Kurb tõdeda, kuid Kaitseliidus seda ei tehta. Kasutatakse ja toetutakse Kaitseväe süsteemile ja paljuski loodetakse vabatahtlikele. Puudub ka struktuuriüksus, kes antud valdkonna arenguga peaks tegelema. Tõenäoliselt saab antud valdkond olema seotud ka minu magistritööga.
Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?
Kaitseväelises süsteemis toimuvad igal aastal arenguvestlused ja atestatsioonid, mis eeldavad eneseanalüüsi teostamist ning hinnangute tegemist.
Kohtumiseni Tallinna Reaalkoolis
Sunday, October 7, 2012
IT Kolledzi külastus ja kodutöö
Esmased emotsioonid IT Kolledzi külastusest.
Järjekordselt tõeline üllatus ja hea näide, kuhu on IKT arendus jõudnud viimase aastakümnendi jooksul. Hoone ise on paljuski projekteeritud ja ehitatud spetsiifiliselt arvestades esialgseid vajadusi ja võimalusi.
Aula puhul ei ole ma varem kunagi ehituslikult kohanud nii avatud ruumi. Ma ei ole veel kindel, kas akende suund (õpilasi võib häirida tegevus väljas) on positiivne või negatiivne. Igatahes tekitas see minus vastandlikke tundeid.
Marko Puusaare esitlus oli kõikehõlmav ja huvitav.
Tehnilised lahendused on huvitavad ja palju võimaldavad, kuid tõenäoliselt rahalised ressursid ei võimalda paljusid neist rakendada Kaitseliidus või sõjalises väljaõppes.
Pean ennast tegelikult küllaltki innovaatiliseks, sellegi poolest polnud ma varem kohanud dokumendivaatlusprojektorit (tõenäoliselt on sellel ka konkreetne tehniline nimetus :) ) ja ka spetsiaalset lektori pulti.
Õisi arendused tundusid väga asjakohased ja kasulikud, kahju, et TLÜ ei ole antud edasiarendust veel rakendanud.
Echo 360 väärib tõenäoliselt eraldi käsitlemist, kuid tänapäeval on olemas kindlasti lihtsamad ja odavamad lahendused. Süsteemi saab rakendada lähtudes tegelikult õppeasutuse suurusest ja kaugõpppe olemasolust.
1. Koostada oma kooli/töökoha (osakonna) infostruktuuri/taristu plaan ja toimimine:
Kuna Rapla malev kasutab väljaõppe läbiviimiseks paljuski Kaitseliidu Kooli (KLK) IKT vahendeid ja taristut, siis kirjeldan eelkõige KLK toimimist ja infostruktuuri.
Maleval endal puuduvad väljaõppe läbiviimiseks vastavad ruumid ja IKT vahendeid tegelikult on üsna vähe. Arvestades tegelikult olukorda, kus KL Kool paikneb Rapla maakonnas (3 km Rapla linnast väljas) siis oleme me võrreldes teiste malevatega eelistatud olukorras. Ülejäänud malevad peavad paljuski kasutama, enda või siis lähedal asuva väeosa taristut.
Kaitseliidu Kool paikneb Alu mõisas ja antud hoone infostruktuuri väljaehitamisel olid seoses muinsuskaitsega suured piirangud. Mõisas on keldrikorrus, mida kasutatakse varustuse ja relvastuse hoiustamiseks, 1. korrusel on töötajate kabinetid ja raamatukogu. 2. korrusel on õppeklassid ja 3. korrusel ruumid kuni 34 kursuslase majutamiseks. 4. ja 5. korrus on tornis ja seal paiknevad sviit ja saun.
Vaata lisaks siit.
Kokku on KLK viis (5) õppeklassi, kuna allüksuste ülemate koolitusel kasutatakse väga palju grupitöömeetodit ja personaalset lähenemist. Kogu mööbel lihtsalt kokkupandav ja liigutatav vastavalt koolitaja vajadustele.
Tulenevat piirangutest on paljud haritustehnoloogilised lahendused portatiivsed. Kogu mõis on kaetud WiFi levialaga, et lihtsustada IT vahendite kasutamist grupitöödel. Nagu selgus ka Marko Puusaare esitlusest, siis WiFi modemitel on tihti kasutajate arvu piirangud, siis nüüd mõistan, miks ei ole võimalik tihti Alu mõisas WiFi võrku kasutada. Kasutab ju kool kõige lihtsamaid modemeid, mis ei võimaldagi paljudel klientidel korraga ennast võrku ühendata. Kaabeldus on paigutatud põrandatesse, kuid 2002. a ei nähtud ette võimalikke laiendusi ja antud hetkel on raskendatud lisakaabelduse paigaldamine erinevatesse ruumidesse.
Väljaõppe läbiviimiseks on eraldi kolm (3) portatiivset videoprojektorit, kuus (6) videokaamerat, viis (5) telerit ja kaks (2) dvd salvestajat, mida põhiliselt kasutatakse grupitöödel, nii erinevatel instruktori ja kui ka koolitajakursustel. Lisaks kuusteist (16) sülearvutit, mida on võimalik kooli poolt laenata ja kasutada tunnis.
Eraldi on loomulikult vahendid, mis tagavad koolis igapäevast tegevust ja kaudselt väljaõpet. Kaitseliit kasutab intranetti, mis on seotud läbi terminalide Kaitseliidu Peastaabis paiknevate serveritega. Et lihtsustada litsentside ja programmide haldust, siis kõik programmid paiknevad tegelikuses Tallinas keskserveris. Samuti kogu dokumendihaldus ja arhiveerimine toimub peastaabis. Paraku eeldab antud süsteem ka väga head internetiühendust, mis tihtilugu ei võimalda ligipääsu antud süsteemile. Kuna antud süsteem on kasutusel alles aasta, siis toimub alles kogu süsteemi väljaarendamine ja parendamine.
Lisaks on koolis olemas kaks (2) keskset võrguprinterit/koopiamasinat, üks siis õpilastele ja teine töötajatele.
2. Ülevaade, mõtted olemasoleva taristu otstarbekast kasutusest ja edasised plaanid/unistused
Kogu Kaitseliidu Kooli tarisu on eelkõige üles ehitatud tulenevalt esindusfunktsioonist ja praktilise väljaõppe läbiviimine ja toetus IKT vahenditega on jäänud kooli enda mureks. Ma ei näe, et lähiajal oleks võimalik antud süsteemi tulenevalt piirangutest parendada. Ehk kaugemas tulevikus on võimalik mingil kujul luua süsteem, mis baseeruks puhtalt WiFi toel. Samas kaoks sellega paindlikkus.
Loomulikult suurem valdkond on õpihaldussüsteemide tsentraalne rakendamine Kaitseliidus. Nagu ma eelmises postituses ka välja tõin, siis antud valdkonnas kasutab Kaitseliit ja Kaitseliidu Kool, vähesel määral Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse süsteemi "Ilias". Paraku sõltub see paljuski instruktorite pädevusest ja tahtmisest. Kuna seoses paljude erinevate ainetega (Projekti juhtimine ja õpidisaini alused)olen antud valdkonda uurinud ja leidnud, et antud valdkonda on Kaitseliidus väga vähe analüüsitud, ning tõenäoliselt kujuneb ka antud alast välja minu magistritöö. Mida enam ma antud teemadega kokkupuutun, seda enam ma veendun, et see on üks suund mis vajab kiiremas korras reguleerimist.
Kooli töötajad on tublid ja rakendanud osaliselt e-õppe põhist väljaõpet, kuid malevate lõikes on see väga nõrk.
Hindasin ka tehnoloogilise juhtimise programmi abil Kaitseliidu Kooli olukorda:
Viide hinnangule:
Antud hinnang on loomulikult subjektiivne, kuna ma ei kuulu otseselt kooli töötajate nimekirja ja tõenäoliselt on viimase 5. aasta jooksul muutunud ka suhtumine ja juhtimisvaldkond.
Jään ootama kommentaare ja huviga ka teie töid.
Järjekordselt tõeline üllatus ja hea näide, kuhu on IKT arendus jõudnud viimase aastakümnendi jooksul. Hoone ise on paljuski projekteeritud ja ehitatud spetsiifiliselt arvestades esialgseid vajadusi ja võimalusi.
Aula puhul ei ole ma varem kunagi ehituslikult kohanud nii avatud ruumi. Ma ei ole veel kindel, kas akende suund (õpilasi võib häirida tegevus väljas) on positiivne või negatiivne. Igatahes tekitas see minus vastandlikke tundeid.
Marko Puusaare esitlus oli kõikehõlmav ja huvitav.
Tehnilised lahendused on huvitavad ja palju võimaldavad, kuid tõenäoliselt rahalised ressursid ei võimalda paljusid neist rakendada Kaitseliidus või sõjalises väljaõppes.
Pean ennast tegelikult küllaltki innovaatiliseks, sellegi poolest polnud ma varem kohanud dokumendivaatlusprojektorit (tõenäoliselt on sellel ka konkreetne tehniline nimetus :) ) ja ka spetsiaalset lektori pulti.
Õisi arendused tundusid väga asjakohased ja kasulikud, kahju, et TLÜ ei ole antud edasiarendust veel rakendanud.
Echo 360 väärib tõenäoliselt eraldi käsitlemist, kuid tänapäeval on olemas kindlasti lihtsamad ja odavamad lahendused. Süsteemi saab rakendada lähtudes tegelikult õppeasutuse suurusest ja kaugõpppe olemasolust.
1. Koostada oma kooli/töökoha (osakonna) infostruktuuri/taristu plaan ja toimimine:
Kuna Rapla malev kasutab väljaõppe läbiviimiseks paljuski Kaitseliidu Kooli (KLK) IKT vahendeid ja taristut, siis kirjeldan eelkõige KLK toimimist ja infostruktuuri.
Maleval endal puuduvad väljaõppe läbiviimiseks vastavad ruumid ja IKT vahendeid tegelikult on üsna vähe. Arvestades tegelikult olukorda, kus KL Kool paikneb Rapla maakonnas (3 km Rapla linnast väljas) siis oleme me võrreldes teiste malevatega eelistatud olukorras. Ülejäänud malevad peavad paljuski kasutama, enda või siis lähedal asuva väeosa taristut.
Kaitseliidu Kool paikneb Alu mõisas ja antud hoone infostruktuuri väljaehitamisel olid seoses muinsuskaitsega suured piirangud. Mõisas on keldrikorrus, mida kasutatakse varustuse ja relvastuse hoiustamiseks, 1. korrusel on töötajate kabinetid ja raamatukogu. 2. korrusel on õppeklassid ja 3. korrusel ruumid kuni 34 kursuslase majutamiseks. 4. ja 5. korrus on tornis ja seal paiknevad sviit ja saun.
Vaata lisaks siit.
Kokku on KLK viis (5) õppeklassi, kuna allüksuste ülemate koolitusel kasutatakse väga palju grupitöömeetodit ja personaalset lähenemist. Kogu mööbel lihtsalt kokkupandav ja liigutatav vastavalt koolitaja vajadustele.
Tulenevat piirangutest on paljud haritustehnoloogilised lahendused portatiivsed. Kogu mõis on kaetud WiFi levialaga, et lihtsustada IT vahendite kasutamist grupitöödel. Nagu selgus ka Marko Puusaare esitlusest, siis WiFi modemitel on tihti kasutajate arvu piirangud, siis nüüd mõistan, miks ei ole võimalik tihti Alu mõisas WiFi võrku kasutada. Kasutab ju kool kõige lihtsamaid modemeid, mis ei võimaldagi paljudel klientidel korraga ennast võrku ühendata. Kaabeldus on paigutatud põrandatesse, kuid 2002. a ei nähtud ette võimalikke laiendusi ja antud hetkel on raskendatud lisakaabelduse paigaldamine erinevatesse ruumidesse.
Väljaõppe läbiviimiseks on eraldi kolm (3) portatiivset videoprojektorit, kuus (6) videokaamerat, viis (5) telerit ja kaks (2) dvd salvestajat, mida põhiliselt kasutatakse grupitöödel, nii erinevatel instruktori ja kui ka koolitajakursustel. Lisaks kuusteist (16) sülearvutit, mida on võimalik kooli poolt laenata ja kasutada tunnis.
Eraldi on loomulikult vahendid, mis tagavad koolis igapäevast tegevust ja kaudselt väljaõpet. Kaitseliit kasutab intranetti, mis on seotud läbi terminalide Kaitseliidu Peastaabis paiknevate serveritega. Et lihtsustada litsentside ja programmide haldust, siis kõik programmid paiknevad tegelikuses Tallinas keskserveris. Samuti kogu dokumendihaldus ja arhiveerimine toimub peastaabis. Paraku eeldab antud süsteem ka väga head internetiühendust, mis tihtilugu ei võimalda ligipääsu antud süsteemile. Kuna antud süsteem on kasutusel alles aasta, siis toimub alles kogu süsteemi väljaarendamine ja parendamine.
Lisaks on koolis olemas kaks (2) keskset võrguprinterit/koopiamasinat, üks siis õpilastele ja teine töötajatele.
2. Ülevaade, mõtted olemasoleva taristu otstarbekast kasutusest ja edasised plaanid/unistused
Kogu Kaitseliidu Kooli tarisu on eelkõige üles ehitatud tulenevalt esindusfunktsioonist ja praktilise väljaõppe läbiviimine ja toetus IKT vahenditega on jäänud kooli enda mureks. Ma ei näe, et lähiajal oleks võimalik antud süsteemi tulenevalt piirangutest parendada. Ehk kaugemas tulevikus on võimalik mingil kujul luua süsteem, mis baseeruks puhtalt WiFi toel. Samas kaoks sellega paindlikkus.
Loomulikult suurem valdkond on õpihaldussüsteemide tsentraalne rakendamine Kaitseliidus. Nagu ma eelmises postituses ka välja tõin, siis antud valdkonnas kasutab Kaitseliit ja Kaitseliidu Kool, vähesel määral Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse süsteemi "Ilias". Paraku sõltub see paljuski instruktorite pädevusest ja tahtmisest. Kuna seoses paljude erinevate ainetega (Projekti juhtimine ja õpidisaini alused)olen antud valdkonda uurinud ja leidnud, et antud valdkonda on Kaitseliidus väga vähe analüüsitud, ning tõenäoliselt kujuneb ka antud alast välja minu magistritöö. Mida enam ma antud teemadega kokkupuutun, seda enam ma veendun, et see on üks suund mis vajab kiiremas korras reguleerimist.
Kooli töötajad on tublid ja rakendanud osaliselt e-õppe põhist väljaõpet, kuid malevate lõikes on see väga nõrk.
Hindasin ka tehnoloogilise juhtimise programmi abil Kaitseliidu Kooli olukorda:
Viide hinnangule:
Antud hinnang on loomulikult subjektiivne, kuna ma ei kuulu otseselt kooli töötajate nimekirja ja tõenäoliselt on viimase 5. aasta jooksul muutunud ka suhtumine ja juhtimisvaldkond.
Jään ootama kommentaare ja huviga ka teie töid.
Sunday, September 23, 2012
Pelgulinna Gümnaasiumi külastus, kodutöö
Esimene kodutöö
Esmased muljed:
Tuleb tunnistada, et ligi 10 aastat, peale õpinguid C. R. Jackobsoni nim. Viljandi 1. Keskkoolis, ei ole olnud vajadust gümnaasiume külastada. Poeg käib alles põhikoolis , tütred lasteaias ja eks praegu olegi aeg tutvuda erinavate võimalustega.
Esmamuljed sellest, kuidas on Pelgulinnas haridustehnoloogilised lahendused rakendust leidnud, on muljetavaldavad.
Viimase 10 aasta jooksul on loomulikult IT valdkond nii jõudsasti edasi arenenud, et raske oleks võrrelda seda oma keskkooli ajaga.
Eriti üllatas mind mobiilsete rakenduste kaudu õpetamine. Tundub, et see valdkond on tulevikule suunatud ja arvestades nutitelefonide kiiret levikut ka väga populaarne.
Selles valdkonnas olen ma suur huviline ja kindlasti jätkan edasiste ettevõtmiste monitooringut.
Kindlasti on võimalik, seda valdkonda juba praegu kasutada Rapla Maleva noorteorganistatsioonide väljaõppel.
1. Mida tähendab haridustehnoloogia ja milline on tehnoloogi roll?
Minu arvates on haridustehnoloogia valdkond, mis aitab kaasa IKT vahendite ja keskkondade rakendamisele, ning mille põhieesmärk on suunatud õpilaste parema õpitulemuse saavutamisele.
Arvan, et haridustehnoloogi võimalikud ülesanded on alljärgnevad:
2. Minu suurim edu-elamus oma töös seoses haridustehnoloogiaga:
Parimad kogemused on seotud eelkõige ühe Kaitseliidu Kooli projektiga. Tõenäoliselt sellest sai ka alguse minu huvi haridustehnoloogia vastu. Nimelt aastal 2004 käivitati Kaitseliidu ja Taani Kodukaitse Akadeemia vahel projekt, mille põhieesmärgiks oli luua koolile abivahend (süsteem), mis võimadaks võimalikut väheste ressurssidega õpetada allüksuste ülemaid (juhte).
Kaitseliidu poolseks projektijuhiks määrati mind. Projekt koondnimetusega "Taktikaline treener" käivitus aastal 2005 ja sisaldas endas erinevaid ruume, IKT vahendeid ja süsteeme, ning võimaldas klassiruumides tektitada helitausta, mis oli ligilähedane lahinguolukorrale ja videopildi olukorra kirjeldamiseks maastikul.
Helisüsteem võimaldas erinevate lahinguplaanide läbimängimisel ja juhtimisprotseduuride häirimisel kasutatkse lahinguhelidena laskmist erinevatest käsitulirelvadest, suutrükkidest, plahvatusi, kompteri ülelende ning soomukite ja tankide mootori müra.
Sellega loodi õppuritele keskkond, mis koos pildiga võimaldas klassiruumis tekitada võimalikult ligilähedane olukord lahingule. Heli tugevust võis muuta vastavalt vastase lähenemise ja kaugenemisele, ning hinnata õppurtite juhtimis- ja otsustusvõimet stressi ja erinevate häirivate tegurite koosmõjul.
Videopildil olid kajastatud erinevad lahingutehnika liigid ja tegevused, mis võimaldasid õppuritel selgemalt kirjeldada tekkinud situatsiooni.
Lisaks erinevate heli- ja videosüsteemile, kasutati juhtide vaheliseks sideks raadiojaamu ning salvestati kontrollimiseks sideseansse.
Antud süsteem on jätkuvalt aktiivselt kasutusel Kaitseliidu juhtide väljaõppel.
Vaata videot siit.
3. Minu suurim väljakutse HT rollis.
Kaitseväes ja Kaitseliidus on ametlikult teenistuses AINULT üks (1) haridustehnoloog, seda siis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses. Kaitseliidu väljaõppes on haridustehnoloogi ülesanded osaliselt jaotatud väljaõppeülema ja staabiülema vahel. Kuna selgepiirilisi ülesandeid ja jaotust ei ole, siis põhiraskuspunkt ongi uute haridustehnoloogiliste teadmiste rakendamine väljaõppes instruktorite poolt. Antud hetkel sõltub innovatiivsus paljuski instruktori enda soovist ja oskustest. Malevate (15) tasandil (on ka erandeid) oleks väga palju ära teha e-õppe rakendamisel. Ning lähiajal tuleb antud valdkonnaga tegelema hakata, kuna kaitseliitlase aeg on suurim ressurss, mida nad panustavad Kaitseliitu.
Esmased muljed:
Tuleb tunnistada, et ligi 10 aastat, peale õpinguid C. R. Jackobsoni nim. Viljandi 1. Keskkoolis, ei ole olnud vajadust gümnaasiume külastada. Poeg käib alles põhikoolis , tütred lasteaias ja eks praegu olegi aeg tutvuda erinavate võimalustega.
Esmamuljed sellest, kuidas on Pelgulinnas haridustehnoloogilised lahendused rakendust leidnud, on muljetavaldavad.
Viimase 10 aasta jooksul on loomulikult IT valdkond nii jõudsasti edasi arenenud, et raske oleks võrrelda seda oma keskkooli ajaga.
Eriti üllatas mind mobiilsete rakenduste kaudu õpetamine. Tundub, et see valdkond on tulevikule suunatud ja arvestades nutitelefonide kiiret levikut ka väga populaarne.
Selles valdkonnas olen ma suur huviline ja kindlasti jätkan edasiste ettevõtmiste monitooringut.
Kindlasti on võimalik, seda valdkonda juba praegu kasutada Rapla Maleva noorteorganistatsioonide väljaõppel.
1. Mida tähendab haridustehnoloogia ja milline on tehnoloogi roll?
Minu arvates on haridustehnoloogia valdkond, mis aitab kaasa IKT vahendite ja keskkondade rakendamisele, ning mille põhieesmärk on suunatud õpilaste parema õpitulemuse saavutamisele.
Arvan, et haridustehnoloogi võimalikud ülesanded on alljärgnevad:
2. Minu suurim edu-elamus oma töös seoses haridustehnoloogiaga:
Parimad kogemused on seotud eelkõige ühe Kaitseliidu Kooli projektiga. Tõenäoliselt sellest sai ka alguse minu huvi haridustehnoloogia vastu. Nimelt aastal 2004 käivitati Kaitseliidu ja Taani Kodukaitse Akadeemia vahel projekt, mille põhieesmärgiks oli luua koolile abivahend (süsteem), mis võimadaks võimalikut väheste ressurssidega õpetada allüksuste ülemaid (juhte).
Kaitseliidu poolseks projektijuhiks määrati mind. Projekt koondnimetusega "Taktikaline treener" käivitus aastal 2005 ja sisaldas endas erinevaid ruume, IKT vahendeid ja süsteeme, ning võimaldas klassiruumides tektitada helitausta, mis oli ligilähedane lahinguolukorrale ja videopildi olukorra kirjeldamiseks maastikul.
Helisüsteem võimaldas erinevate lahinguplaanide läbimängimisel ja juhtimisprotseduuride häirimisel kasutatkse lahinguhelidena laskmist erinevatest käsitulirelvadest, suutrükkidest, plahvatusi, kompteri ülelende ning soomukite ja tankide mootori müra.
Sellega loodi õppuritele keskkond, mis koos pildiga võimaldas klassiruumis tekitada võimalikult ligilähedane olukord lahingule. Heli tugevust võis muuta vastavalt vastase lähenemise ja kaugenemisele, ning hinnata õppurtite juhtimis- ja otsustusvõimet stressi ja erinevate häirivate tegurite koosmõjul.
Videopildil olid kajastatud erinevad lahingutehnika liigid ja tegevused, mis võimaldasid õppuritel selgemalt kirjeldada tekkinud situatsiooni.
Lisaks erinevate heli- ja videosüsteemile, kasutati juhtide vaheliseks sideks raadiojaamu ning salvestati kontrollimiseks sideseansse.
Antud süsteem on jätkuvalt aktiivselt kasutusel Kaitseliidu juhtide väljaõppel.
Vaata videot siit.
3. Minu suurim väljakutse HT rollis.
Kaitseväes ja Kaitseliidus on ametlikult teenistuses AINULT üks (1) haridustehnoloog, seda siis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses. Kaitseliidu väljaõppes on haridustehnoloogi ülesanded osaliselt jaotatud väljaõppeülema ja staabiülema vahel. Kuna selgepiirilisi ülesandeid ja jaotust ei ole, siis põhiraskuspunkt ongi uute haridustehnoloogiliste teadmiste rakendamine väljaõppes instruktorite poolt. Antud hetkel sõltub innovatiivsus paljuski instruktori enda soovist ja oskustest. Malevate (15) tasandil (on ka erandeid) oleks väga palju ära teha e-õppe rakendamisel. Ning lähiajal tuleb antud valdkonnaga tegelema hakata, kuna kaitseliitlase aeg on suurim ressurss, mida nad panustavad Kaitseliitu.
Subscribe to:
Posts (Atom)