Sunday, October 7, 2012

IT Kolledzi külastus ja kodutöö

Esmased emotsioonid IT Kolledzi külastusest.

Järjekordselt tõeline üllatus ja hea näide, kuhu on IKT arendus jõudnud viimase aastakümnendi jooksul. Hoone ise on paljuski projekteeritud ja ehitatud spetsiifiliselt arvestades esialgseid vajadusi ja võimalusi.

Aula puhul ei ole ma varem kunagi ehituslikult kohanud nii avatud ruumi. Ma ei ole veel kindel, kas akende suund (õpilasi võib häirida tegevus väljas) on positiivne või negatiivne. Igatahes tekitas see minus vastandlikke tundeid.



Marko Puusaare esitlus oli kõikehõlmav ja huvitav.
Tehnilised lahendused on huvitavad ja palju võimaldavad, kuid tõenäoliselt rahalised ressursid ei võimalda paljusid neist rakendada Kaitseliidus või sõjalises väljaõppes.

Pean ennast tegelikult küllaltki innovaatiliseks, sellegi poolest polnud ma varem kohanud dokumendivaatlusprojektorit (tõenäoliselt on sellel ka konkreetne tehniline nimetus :) ) ja ka spetsiaalset lektori pulti.

Õisi arendused tundusid väga asjakohased ja kasulikud, kahju, et TLÜ ei ole antud edasiarendust veel rakendanud.

Echo 360 väärib tõenäoliselt eraldi käsitlemist, kuid tänapäeval on olemas kindlasti lihtsamad ja odavamad lahendused. Süsteemi saab rakendada lähtudes tegelikult õppeasutuse suurusest ja kaugõpppe olemasolust.


1. Koostada oma kooli/töökoha (osakonna) infostruktuuri/taristu plaan ja toimimine:

Kuna Rapla malev kasutab väljaõppe läbiviimiseks paljuski Kaitseliidu Kooli (KLK) IKT vahendeid ja taristut, siis kirjeldan eelkõige KLK toimimist ja infostruktuuri.
Maleval endal puuduvad väljaõppe läbiviimiseks vastavad ruumid ja IKT vahendeid tegelikult on üsna vähe. Arvestades tegelikult olukorda, kus KL Kool paikneb Rapla maakonnas (3 km Rapla linnast väljas) siis oleme me võrreldes teiste malevatega eelistatud olukorras. Ülejäänud malevad peavad paljuski kasutama, enda või siis lähedal asuva väeosa taristut.

Kaitseliidu Kool paikneb Alu mõisas ja antud hoone infostruktuuri väljaehitamisel olid seoses muinsuskaitsega suured piirangud. Mõisas on keldrikorrus, mida kasutatakse varustuse ja relvastuse hoiustamiseks, 1. korrusel on töötajate kabinetid ja raamatukogu. 2. korrusel on õppeklassid ja 3. korrusel ruumid kuni 34 kursuslase majutamiseks. 4. ja 5. korrus on tornis ja seal paiknevad sviit ja saun.


Vaata lisaks siit.

Kokku on KLK viis (5) õppeklassi, kuna allüksuste ülemate koolitusel kasutatakse väga palju grupitöömeetodit ja personaalset lähenemist. Kogu mööbel lihtsalt kokkupandav ja liigutatav vastavalt koolitaja vajadustele.



Tulenevat piirangutest on paljud haritustehnoloogilised lahendused portatiivsed. Kogu mõis on kaetud WiFi levialaga, et lihtsustada IT vahendite kasutamist grupitöödel. Nagu selgus ka Marko Puusaare esitlusest, siis WiFi modemitel on tihti kasutajate arvu piirangud, siis nüüd mõistan, miks ei ole võimalik tihti Alu mõisas WiFi võrku kasutada. Kasutab ju kool kõige lihtsamaid modemeid, mis ei võimaldagi paljudel klientidel korraga ennast võrku ühendata. Kaabeldus on paigutatud põrandatesse, kuid 2002. a ei nähtud ette võimalikke laiendusi ja antud hetkel on raskendatud lisakaabelduse paigaldamine erinevatesse ruumidesse.
Väljaõppe läbiviimiseks on eraldi kolm (3) portatiivset videoprojektorit, kuus (6) videokaamerat, viis (5) telerit ja kaks (2) dvd salvestajat, mida põhiliselt kasutatakse grupitöödel, nii erinevatel instruktori ja kui ka koolitajakursustel. Lisaks kuusteist (16) sülearvutit, mida on võimalik kooli poolt laenata ja kasutada tunnis.




Eraldi on loomulikult vahendid, mis tagavad koolis igapäevast tegevust ja kaudselt väljaõpet. Kaitseliit kasutab intranetti, mis on seotud läbi terminalide Kaitseliidu Peastaabis paiknevate serveritega. Et lihtsustada litsentside ja programmide haldust, siis kõik programmid paiknevad tegelikuses Tallinas keskserveris. Samuti kogu dokumendihaldus ja arhiveerimine toimub peastaabis. Paraku eeldab antud süsteem ka väga head internetiühendust, mis tihtilugu ei võimalda ligipääsu antud süsteemile. Kuna antud süsteem on kasutusel alles aasta, siis toimub alles kogu süsteemi väljaarendamine ja parendamine.
Lisaks on koolis olemas kaks (2) keskset võrguprinterit/koopiamasinat, üks siis õpilastele ja teine töötajatele.


2. Ülevaade, mõtted olemasoleva taristu otstarbekast kasutusest ja edasised plaanid/unistused

Kogu Kaitseliidu Kooli tarisu on eelkõige üles ehitatud tulenevalt esindusfunktsioonist ja praktilise väljaõppe läbiviimine ja toetus IKT vahenditega on jäänud kooli enda mureks. Ma ei näe, et lähiajal oleks võimalik antud süsteemi tulenevalt piirangutest parendada. Ehk kaugemas tulevikus on võimalik mingil kujul luua süsteem, mis baseeruks puhtalt WiFi toel. Samas kaoks sellega paindlikkus.

Loomulikult suurem valdkond on õpihaldussüsteemide tsentraalne rakendamine Kaitseliidus. Nagu ma eelmises postituses ka välja tõin, siis antud valdkonnas kasutab Kaitseliit ja Kaitseliidu Kool, vähesel määral Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse süsteemi "Ilias". Paraku sõltub see paljuski instruktorite pädevusest ja tahtmisest. Kuna seoses paljude erinevate ainetega (Projekti juhtimine ja õpidisaini alused)olen antud valdkonda uurinud ja leidnud, et antud valdkonda on Kaitseliidus väga vähe analüüsitud, ning tõenäoliselt kujuneb ka antud alast välja minu magistritöö. Mida enam ma antud teemadega kokkupuutun, seda enam ma veendun, et see on üks suund mis vajab kiiremas korras reguleerimist.
Kooli töötajad on tublid ja rakendanud osaliselt e-õppe põhist väljaõpet, kuid malevate lõikes on see väga nõrk.

Hindasin ka tehnoloogilise juhtimise programmi abil Kaitseliidu Kooli olukorda:

Viide hinnangule:

Antud hinnang on loomulikult subjektiivne, kuna ma ei kuulu otseselt kooli töötajate nimekirja ja tõenäoliselt on viimase 5. aasta jooksul muutunud ka suhtumine ja juhtimisvaldkond.

Jään ootama kommentaare ja huviga ka teie töid.

No comments:

Post a Comment